Ehitusteenused
RK Tenaci OÜ pakub laia valikut ehitusteenuseid, mille hulka kuuluvad renoveerimised, siseviimistlus ja erinevad ehitus- ja restaureerimistööd, et rahuldada teie vajadusi.
Puitkarkass majad
Puitkarkassmajad on Eestis ja paljudes teistes riikides väga levinud elamuehituse vorm, eriti tänu oma soodsale hinnale, ehitamise kiirusele ja heale soojapidavusele.
Kui oled mõelnud endale puitkarkassmaja ehitada või lihtsalt huvitab, mida peaks teadma, siis siin on olulisemad punktid:
Puitkarkassmaja on hoone, mille kandev konstruktsioon koosneb puitsõrestikust – ehk karkassist. See karkass täidetakse tavaliselt isolatsioonimaterjalidega (nt kivivill või klaasvill) ja kaetakse seest ja väljast erinevate materjalidega (nt kipsplaat, OSB, laudis, fassaadiplaat).
1) Kiire ehitus: Eeltööd tehakse sageli tehases – moodul- või elementmajade puhul võib maja püstitada päevadega.
2) Soodne hind: Üldiselt odavam kui kivi- või betoonmajad.
Hea soojustus: Väga hea soojapidavus, madalad küttearved (kui hästi ehitatud).
3) Keskkonnasõbralikkus: Puit on taastuv materjal.
4) Paindlikkus disainis: Kergem ümber ehitada, avasid tekitada jne.
1) Niiskus: Puit ei talu niiskust – halb ventilatsioon või valesti tehtud hüdroisolatsioon võib põhjustada hallitust või mädanemist.
2) Heliisolatsioon: Võib olla kehvem kui kivimajal – eriti korruste vahel.
3) Tuleoht: Puit on kergemini süttiv, kuigi tänapäeval kasutatakse tulekindlaid kihte ja nõudeid.
4) Ehitusvead: Kuna süsteem on kerge, võivad ehitusvead rohkem tunda anda (nt vajumine, pragunemine, viltu minek).
1) Projekt ja ehitusluba
2) Vundament (tavaliselt madal- või plaatvundament)
3) Karkassi püstitus (tihti tehasest toodud moodulid)
4) Soojustus, aurutõkked, tuuletõkked
5) Katuse ja fassaadi ehitus
6) Siseviimistlus ja kommunikatsioonid
1) Millist puitu kasutatakse (tavaliselt kuivatatud ja töödeldud)?
2) Millised on garantii- ja hooldustingimused?
3) Kas tootjal on CE-sertifikaadid või muud kvaliteeditõendid?
4) Millised on heli- ja soojusnäitajad?
Vundamendid
Vundament on iga ehitise üks kõige olulisemaid konstruktsiooniosi – see kannab kogu hoone raskust ja jaotab selle ühtlaselt maapinnale. Ilma korraliku vundamendita ei saa ükski ehitis olla vastupidav, stabiilne ega ohutu.
Siin on ülevaade kõige olulisemast, mida peaks vundamendi kohta teadma:
Olenevalt pinnasest, hoone kaalust ja eesmärgist, valitakse sobiv tüüp:
– Lintvundament – sobib kergetele ja keskmise raskusega majadele. Tavaline eramajade puhul.
– Plaadivundament – sobib nõrkadele pinnastele või kui on vaja ühtlast toestust kogu hoone all.
– Sammaskivundament – sobib väiksematele ja kergetele hoonetele (nt suvilad, kuurid).
– Vaivundament – kasutatakse pehmel pinnasel, kui kandevõime on madal.
Enne vundamendi valikut ja projekteerimist tuleb tellida geoloogiline uuring:
– Selgitab pinnase kandevõime.
– Näitab põhjavee taset (mis võib mõjutada veekindlust).
– Aitab vältida hilisemaid vajumisi ja pragusid.
– Vundament tuleb projekteerida vastavalt ehitise koormusele ja pinnasele.
– Arvesse võetakse külmumispiiri (Eestis ~1.2–1.5 m).
– Vajadusel arvestada drenaaži ja soojusisolatsiooniga.
– Kaevetööd: vundamendiaugu kaevamine külmumispiirist sügavamale.
– Rakised ja armatuur: tugevduse paigaldamine (eriti lint- ja plaadivundamentide puhul).
– Betoonivalu: tehakse korraga, et vältida külmvuuke.
– Kinnitused: kohe valamise ajal võib paigaldada vajalikud kinnitused (näiteks poldid postide jaoks).
– Betooni ei valata tugeva vihma, pakase ega kuumaga (või siis tuleb seda kontrollida lisameetmetega).
– Betooni tugevnemine (kivinemine) võtab vähemalt 28 päeva – selle aja jooksul peab see saama rahulikult kuivada.
– Kindlasti planeeri drenaaž, eriti kui piirkonnas on kõrge põhjavesi.
– Hüdroisolatsioon on oluline – bituumenmastiksid, membraanid vmt.
– Vundamendi ääred ja vahel (eriti plaatvundamendil) isoleeritakse (näiteks EPS/XPS-plastiga), et vältida külmasildasid.
Puitvoodrid
Puitvooder on väga levinud fassaadilahendus, eriti puitkarkassmajadel, ja selle kohta tasub teada mitmeid olulisi aspekte – alates materjalivalikust kuni paigalduse ja hoolduseni.
Siin on ülevaade kõige tähtsamast:
Puitvooder on maja välisseintele paigaldatav kattematerjal, mis annab hoonele esteetilise välimuse ja kaitseb konstruktsioone ilmastikumõjude eest. Seda kasutatakse peamiselt fassaadina, aga ka mõnikord siseviimistluses (nt seinapaneelidena).
1) Looduslik ja soe välimus
2) Hea soojuspidavus (koos muu konstruktsiooniga)
3) Keskkonnasõbralik – taastuv materjal
4) Suhteliselt lihtne paigaldada ja vajadusel asendada
1. Puiduliik
– Kuusk ja mänd – kõige levinumad ja soodsaimad. Vajavad regulaarset töötlust.
– Lehis – kallim, kuid vastupidavam (isegi töötlemata kujul).
– ermotöödeldud puit – kuumusega töödeldud, parem ilmastikukindlus, vähem “elab”.
– Tamm ja seedripuu – väga vastupidavad, kuid kallid ja pigem luksusmaterjalid.
2. Paigaldusviis
– Vertikaalne või horisontaalne vooder: mõjutab maja visuaalset proportsiooni ja vihmavee äravoolu.
– Õhuvahe: Ventilatsioon vahelae ja voodri vahel on KRIITILINE, et vältida niiskuskahjustusi.
– Tuuletõke ja roovitus: enne voodrit peab olema korralik tuuletõkkekiht ja horisontaalne roovitus.
3. Viimistlus
– Värvimine või peitsimine: kaitseb UV-kiirguse, niiskuse ja hallituse eest. Vajab regulaarset uuendamist (3–10 aasta tagant, sõltuvalt kattematerjalist).
– Õlitamine: eriti sobib lehise või termopuidu puhul, säilitab naturaalse ilme.
4. Hooldus
– Kontrolli kord aastas kahjustusi (nt mädanik, lahtine värv).
– Puhasta mustusest ja samblast.
– Uuenda kaitsekiht vastavalt vajadusele.
5. Ilmastikutingimused
– Põhjapoolne fassaad on niiskem – vali vastupidavam viimistlus või materjal.
– Lõunapoolne sein saab rohkem päikest – kaitse UV-kiirguse eest oluline.
– Enne paigaldamist lase puidul „aklimatiseeruda“ paari päeva jooksul objektil.
– Kasuta roostevabasid või tsingitud kinnitusi – vältid roostejälgi.
– Katkise või mädanenud laua saab eraldi välja vahetada, kui vooder on õigesti paigaldatud.
Katusetööd
Katuste puhul on tegu ühe kõige olulisema majaosaga – see kaitseb kogu ülejäänud konstruktsiooni ilmastiku eest ja mõjutab oluliselt ka maja välimust, energiakasutust ja vastupidavust.
Kui sul on plaanis ehitada või renoveerida maja, siis siin on ülevaade sellest, mida peaks teadma katuste kohta:
🔹Viilkatus
Kaks kaldu pinda, klassikaline lahendus.
Hea vihma ja lume ärajuhtimine.
Sobib hästi tuultele ja karmimasse kliimasse.
🔹 Kelpkatus
Kõik küljed kaldu, ilma otsaseinata.
Tuulekindlam kui viilkatus.
Ehituslikult veidi keerukam ja kallim.
🔹 Lamekatus
Väga väike kalle (1–5°), visuaalselt modernne.
Vajab head hüdroisolatsiooni ja regulaarset hooldust.
Võimaldab katuseterrasside või rohekatuste rajamist.
🔹 Saksa/Rootsi murdkatused, mansardkatused – kui soovid midagi arhitektuurselt silmapaistvamat või rohkem kasutatavat pinda katusekorrusele.
Kivikatus (betoon või savi)
Väga vastupidav (kuni 100 a), vaikne, ilus
Raske, vajab tugevamat konstruktsiooni
Plekk-katus
Kerge, suhteliselt soodne, lihtne paigaldada
Müra (vihm), kondensatsioon, võib roostetada
Bituumensindel
Paindlik, sobib keerukatele katustele
Keskmine eluiga, tundlik UV-le
Katusekivi (nt eterniit, fiiberplaat)
Vastupidav, tugev
Vanem eterniit võib sisaldada asbesti
Rohe- või murukatus
Keskkonnasõbralik, hea isolatsioon
Vajab hoolt ja tugevamat konstruktsiooni
✅ Katusekalle
Määrab, milliseid kattematerjale saad kasutada.
Mida suurem kalle, seda parem sademete äravool, aga ka rohkem materjali ja tööd.
✅ Hüdroisolatsioon ja aluskate
Katuse aluskate (nt hingav aluskile) peab takistama vee sattumist konstruktsioonidesse.
Eriti tähtis lamekatustel ja tuulises piirkonnas.
✅ Soojustus
Katuse kaudu võib kaduda kuni 30% soojusest!
Korralik soojustus (nt vill, PUR-vaht, puistevill) on hädavajalik.
✅ Ventilatsioon
Katusealune vajab õhu liikumist, et vältida kondentsi ja hallitust.
Harjatuulutus, räästatuulutus jne.
✅ Turvalisus ja hooldus
Katuseaknad, luugid, katuseluugid hoolduseks.
Turvaelemendid: lumetõkked, käigusillad, redelid.
– Arvesta tuulekoormustega – eriti saartel ja rannikualadel.
– Vaata garantii ja eluiga – kivikatus 50+ a, plekkkatus ~30 a, bituumensindel ~15–25 a.
– Kutsu spetsialist mõõtma ja projekteerima – katusel ei tasu teha “käib küll” lahendusi.
– Katusekujundus mõjutab hoone välimust tugevalt – vali, kas soovid traditsioonilist või modernset muljet.
Terrassitööd
errass on üks mõnusamaid lisasid igale kodule – justkui elutuba õues. 😊 Aga et ta oleks kauakestev, ilus ja praktiline, tuleb mõned asjad hästi läbi mõelda enne ehitust
Siin on põhjalik ülevaade:
Küsi endalt:
Kas see on päikesevõtuks, grillimiseks, söögikohaks, laste mängualaks või lihtsalt mõnusaks olemiseks?
Kas tahad avatud või katusega terrassi?
Kas soovid ühendada selle otse toa, köögi või sauna uksega?
→ Sinu vastused mõjutavad suurust, asukohta, kattematerjali, varjuvajadust ja muud.
– Lõuna- või läänepoolne – päikesele avatud, mõnus õhtune päike.
– Põhjapoolne – varjulisem, jahedam. Hea kuumadel suvedel.
– Tuule- ja vihmakaitse – vajad võib-olla külgseina, klaasi või markiisikatet.
✅ Tugikonstruktsioonid:
Postid ja talad – tavaliselt immutatud puidust või metallist.
Vundamendi tüübid:
Punktvundament (betoonplokid või vaiad)
Madalvundament
Kruvivaiad (kiire paigaldus, stabiilsus ebatasasel pinnal)
✅ Kalle ja drenaaž:
Väike kalle (~1-2%) vihmavee äravooluks.
Ära lase veel terrassi alla koguneda – drenaaž või killustikualus aitab.
Immutatud puit
Soodne, looduslik, laialt saadaval
Vajab hooldust (õlitamine, peitsimine)
Lehis
Vastupidavam, ilus toon
Kallim kui mänd, võib praguneda
Termopuit
Väga vastupidav ja stabiilne
Kallim, vajab UV-kaitset
Komposiit (WPC)
Vähe hooldust, ei hallita, ei lõhene
Ei näe välja nagu päris puit, võib kuumeneda
Troopilised puud (nt ipe, teak)
Ülitugev ja vastupidav
Väga kallis, tihti troopikametsade arvelt
– Kinnitus: Peidetud kinnitused või roostevabad kruvid – visuaalselt puhtam.
– Vahed laudade vahel – 3–6 mm, et vesi saaks ära voolata ja puit saaks paisuda/sopistuda.
– Servaviimistlus – piirdelauad, nurgadetailid, trepid kui vaja.
– Tugipostide vahed – ~40–60 cm, et põrand ei jääks “vetruv”.
– Markiis, pergola, klaaskatus, liugklaasid – pikendavad kasutusaega kevadest sügiseni.
– Katus lisab ka väärtust ja kaitseb laudist UV ja vihma eest.
– Õlitamine 1x aastas (immutatul ja lehisel) – aitab vältida pragunemist, hallinemist.
– Puhastus kevadel ja sügisel – lehed, sammal, mustus.
Komposiitmaterjalid vajavad vaid pesu.
– Lisa valgustus: Terrassivalgustid, LED-ribad, päikesepaneelidega lambid – eriti mõnus õhtuti.
– Taimed, tekstiilid, mööbel loovad hubasuse.
– Ehitusluba? Väiksematele terrassidele tavaliselt pole vaja, aga kontrolli omavalitsuse nõudeid (nt kõrgus, katuse olemasolu jne).
Saunade ehitus
Saun on Eestis lausa püha asi – koht, kus saab puhata, puhastuda ja nautida hetke
Kui oled mõelnud sauna ehitada või renoveerida, siis siin on üks väga korralik ülevaade sellest, mida peaks teadma saunade kohta – nii leilisaunade kui ka muud tüüpi saunade puhul.
🪵 Traditsiooniline Soome leilisaun
Kõrge temperatuur (80–110 °C), madalam õhuniiskus (10–30%).
Vajab korralikku leiliruumi, kerist ja ventilatsiooni.
Klassikaline valik – puukerisega või elektrikerisega.
💨 Aurusaun (hammam)
Madalam temperatuur (40–50 °C), väga kõrge õhuniiskus (~100%).
Vajab aurugeneraatorit ja niiskuskindlaid materjale.
Mõnus pehme kogemus, aga ehitus keerulisem.
🌿 Infrapunasaun
Ei kasuta leili ega kõrget kuumust – soojendab keha infrapunakiirgusega (~40–60 °C).
Tervislik ja ökonoomne, väike ruum piisab.
Paigaldus lihtne, ei vaja suurt ruumi ega kerist.
Tavaliselt saun koosneb:
1) Leiliruum – süda ja hing!
2) Pesuruum – dušš, kraanid, vajadusel vann.
3) Puhkeruum / eesruum – istumiseks, riietumiseks.
4) Terrass / välisosa – eriti mõnus suvel ja talvel “külmaehmatuseks”.
Puukeris
– Autentne tunne, suitsulõhn, loodusesse sobiv
– Vajab korstent, rohkem tööd, aeglasem soojenemine
Elektrikeris
– Lihtne kasutada, kiire kuumenemine, kompaktne
– Vajab head elektrivõimsust (3x16A või rohkem), kõrgem jooksukulu
💡 Keris tuleks valida ruumi suuruse järgi, nt 1 kW = ~1 m³. Kui palju klaaspindu või kivi, võta võimsam.
Soojustus:
Seinte soojustus: kivivill (50–100 mm), mitte EPS või PIR (kuuma ei talu).
Aurutõke:
Foolium, paigaldada soojustuse peale.
Sisesein: lepapaneel, haab, termopuit – ei lähe kuumaks, ei eralda vaiku.
Ventilatsioon:
Õhu liikumine väga oluline – muidu tekib hallitus ja halb leil.
Värske õhk kerise juurde, väljatõmme istumistasandi kohalt.
Pesuruumile eraldi niiskustõhus ventilatsioon!
Seinad/laed
Haab, lepp, termopuit
Põrand
Plaat, betoon, termopuit (vajadusel restid)
Lava
Haab, lepp – ei kuumene, pehme puudutus
Uks
Karastatud klaas või puidust
NB! Okaspuud (nt mänd) ei sobi leiliruumi – eraldab vaiku ja kuumeneb liigselt.
– Pesuruum vajab sooja ja külma vee ühendust.
– Drenaaž ja kaldega põrand!
– Leiliruum võib olla ilma äravooluta, kui vesi ei satu põrandale – või lahendada restide ja väikese trapiga.
– Niiskuskindlad pistikud ja valgustid (IP44 või rohkem).
– Leiliruumis kasutatakse spetsiaalseid saunalampe – kuumakindlad!
– Elektrikeris vajab vastavat kaablit ja kaitset, konsulteeri elektrikuga!
– Ventileeri pärast kasutamist, et kuivaks ära.
– Puhasta kerise kivid kord aastas, vajadusel vaheta välja.
– Kontrolli suitsulõõri (puukeris) või kaitseid (elekter).
– Ära jäta sauna tööle järelevalveta (välja arvatud infrapunaautomaatika).
– Lisa aknake või valgustus, et ruum ei jääks liiga pime.
– Termomeeter, hügromeeter ja liivakell – klassikalised ja praktilised lisad.
– Mõtle akustikale või muusikale – bluetooth kõlar või väikene helisüsteem loob meeleolu.
– Tünnisaun või külmsaun/jahutusbassein võib olla mõnus täiendus õues.
Puidutööd
Puit sobib nii kandvate konstruktsioonide (nt karkassid, talad) kui ka dekoratiivsete detailide (nt trepid, piirded, mööbel) valmistamiseks. See muudab selle asendamatuks nii uusehituses kui ka renoveerimisel. Pakume eritellimusel mööbli, treppide, saunade, aiamajade või terrasside ehitust.
Siin on põhjalik ülevaade sellest, mida peaks teadma puidutööde kohta:
Siseviimistluseks: seinad, laed, põrandad jne
Välistingimustes: terrassid, aiamajad, rõdud jne
Fassad ja välisvooder: annab hoonele looduslähedase ja sooja ilme ning sobib hästi põhjamaise kliimaga
Dekoratiivsed detailid: puidu töödeldavus võimaldab kujundada detaile vastavalt soovidele
– Kipsplaadid paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt – olenevalt ruumist ja karkassist.
– Kasuta kipsikruvisid – 25–35 mm (seina), 35–45 mm (lagi).
– Kruvipead tuleb jätta veidi pinna sisse, et hiljem pahteldada.
– Jätkud plaadi vahel ei tohi kattuda – st laes ja seinal peavad vuugid asetsema nihkes.
– Nurkades jäta väike paisumisvahe (~3–5 mm), hiljem täita elastse massiga.
Kasuta vuugivõrku (klaaskiudlint või paberlint) – väldib pragunemist.
Pahtelda vähemalt 2–3 kihis:
Vuukide täitmine
Üldine silumine
Viimistluskiht
Lihvimine alles pärast täielikku kuivamist!
💡 Mõned kasutavad valmispahtleid, teised eelistavad pulbrilist (nt Vetonit LR+ vms) – mõlemal omad plussid.
– Krundi enne värvimist või tapeeti – krunt seob pahtlipinna ja vähendab värvikulu.
– Kasuta niiskuskindlat värvi vannitoas ja köögis.
– Kips on ideaalne sisevärvi jaoks – saad väga sileda pinna.
– Mõtle juba elektri- ja kommunikatsioonikaablite peale enne plaadistust!
– Vajadusel lisa helitõkkevilla vaheseintele.
– Kui paigaldad rasket mööblit või televiisorit, tugevdused seina sisse enne kipsi paigaldust!
Erilahendustööd
Erilahendustööd ehituses on kõik need tööd, mis jäävad väljapoole “standardlahendusi” ja vajavad kas eritellimusel materjale, detailset projekteerimist või oskuslikumat käsitlust. Neid töid tehakse tihti kas esteetilistel, funktsionaalsetel või tehnilistel põhjustel.
Siin on ülevaade, millised tööd võiks lugeda erilahendusteks ja millal neid kasutatakse:
▪️ Nišid, kaared, astmelised laed ja seinad
Gipskarkassil tehtud disainielemendid – nt valgustusega laekaared, peidetud kardinasiinid, TV-seina nišid.
▪️ Akustilised laed või seinad
Spetsiaalsed paneelid (puit, vilt, perforatsioonid), mis summutavad heli – kasutatakse kontorites, kinoruumides, stuudiotes.
▪️ Puitlaudis erikujulistel pindadel
Kaldlaed, ümardatud nurgad, diagonaalsed või mustrilised laudised.
▪️ Valgustusega lahendused
LED-ribade integreerimine karniisidesse, valgustusega astmed, valguslauad.
▪️ Täisklaasist seinad või liuguksed
Nii kodudes kui kontorites, kasutusel ruumieraldajana.
▪️ Erikujulised aknad
Ümmargused, kolmnurksed, trapetsikujulised jne – vajavad eritellimusel tootmist.
▪️ Peidetud lengid ja ilma piirdeta siseuksed
Minimalistlik disain, vajab täpset paigaldust ja koostööd viimistlustöödega.
▪️ Kaarduvad või kaldpinnad
Erikuju või -nurgaga seinad, kaldlaed, ümardatud nurgad.
▪️ Teraskonstruktsioonide erilahendused
Nähtaval jäetud talad, “industriaalstiil”, kombineeritud puidu ja metalliga.
▪️ Keldrisse viivad valgusšahtid või valguskaevud
Vajalikud keldriakendele valguse toomiseks.
– Garderoobid seinapaksusesse, trepi alla sisseehitatud panipaigad.
– Köögid ja vannitoad, mis järgivad ruumi keerulisi vorme.
– Raamatukapid, aknalauad või pingid akna all.
– Valatud betoonvannid või kivimosaiikpõrandad dušialadel.
– Seina sisse integreeritud valamud või valamualused.
– Sauna klaasseinad või laekaared, termopuitu kombineeritud kiviga.
– Peidetud ukse- või aknasüsteemid (nt “hidden door” seinapaneeli sees).
– Mootoriga liugaknad, seinad, kardinad – eriti luksuslikus elamuehituses.
– Põrandasse vajuvad terrassiuksed või garaažiuks, mis liigub küljele või ülespoole eriviisil.
– Valgustatud trepid ja piirded, pinnasesse süvistatud valguslahendused.
– Terrassid erineval tasandil, katusega varustatud või integreeritud tünnisaunaga.
– Rohekatuse või vertikaalse aiamüüri lahendused.
– Automaatne valgustus, küte, jahutus, kardinad, turvalahendused.
– Sensoritega juhitavad süsteemid, näiteks ventilatsioon või niiskusmonitorid vannitoas.
– Erilahendusega juhtmestik peidetud konstruktsioonidesse.
– Kui standardlahendus ei täida funktsiooni (nt ruumi kuju, vajadused).
– Kui soovid visuaalselt muljet avaldada – luksuslik või modernne välimus.
– Kui ruumis on vähe ruumi või palju nurki, mida saaks nutikalt ära kasutada.
– Kui soovid lisaväärtust kinnisvarale – unikaalsed lahendused võivad tõsta hinda.
Väikemajad kuni 20m2
Väike, kuni 20 m² suurune maja (nt aiamaja, suvekodu, saunamaja või väike elumaja) tundub lihtne projekt, aga tegelikult tuleb arvestada mitmeid tehnilisi, seadusandlikke ja praktilisi nüansse, et asi oleks korralik, legaalne ja kasutatav.
Siin on põhjalik juhend: mida peaks silmas pidama 20 m² majade ehitamisel Eestis.
20 m² on piir, mille puhul võib mõnel juhul ehitada ilma loata, kuid see sõltub:
📌 Ehitusluba ei ole vaja, kui:
Hoone on kuni 20 m² suurune, kuni 5 m kõrge.
See ei ole eluhoone (st ei elata seal aastaringselt).
Ei paikne tiheasustusalal ega muinsuskaitsealal.
Asub krundil, kus sul on õigus ehitada.
📝 Ehitusteatis võib siiski olla vajalik, eriti kui:
Hoone jääb linnapiirkonda või detailplaneeringuga alale.
Krunt on väike ja naabrite piiridega lähedal.
Hoone ehitatakse vundamendile või ühendatakse tehnovõrkudega (elekter, vesi jne).
💡 Soovitus: enne ehitust kontrolli kindlasti oma kohaliku omavalitsuse (KOV) juures, kas vajad ehitusteatist, kooskõlastust või üldse midagi. Iga vald/linn võib tõlgendada natuke erinevalt.
✅ Levinumad valikud:
Puitkarkass – kerge, kiire ehitada, soodne.
Moodulhoone – saab tehases valmis teha ja krundile tuua.
Aiamaja tüüpi komplektid – saadaval ka “võtmed kätte” kujul.
Oluline arvestada:
Soojustus – kui plaanid hoonet kasutada kevadest sügiseni või aastaringselt.
Vundament – postvundament, kruvivaiad või lintvundament (sõltub pinnasest ja kasutusviisist).
Katus – lihtne viil- või lamekatus, vee äravool oluline!
Niiskustõke ja tugevdused, kui sees on köök, pesemisvõimalus või kamin/ahi.
– Elekter – vajadusel ühendus võrku või päikesepaneelid.
– Vesi ja kanalisatsioon – tavaliselt väljastpoolt lahendatud (mahuti, kogumiskaev).
– Küte – elektriline, infrapuna, väike pliit või kamin (vajab korstnat ja tuleohutusnõudeid).
– Ventilatsioon – eriti tähtis väikestes ruumides, nt saunas või kööginurgaga majas.
20 m² on väike, nii et:
– Planeeri hästi! Kasuta sisseehitatud lahendusi, kompaktset mööblit.
– Võimalusel kasuta kõrgust – nt kõrgem lagi + magamislavats.
– Mitmeotstarbelised pinnad – diivanvoodi, klapplaud, panipaigad pinkide sees.
– Aknad ja valgus – rohkem loomulikku valgust muudab väikse ruumi avaramaks.
– Fassaad: termopuit, immutatud laudis, plekist või WPC paneelid – oluline on UV- ja niiskuskindlus.
– Katus: korralik kate (plekk, sindel, kivikate), vihmaveesüsteemid.
– Vundamendialune tuulutus – kui hoone on postidel, tagab see kestvuse.
– Kui paigaldad kerise või pliidi, järgi tuleohutuse miinimumnõudeid (näiteks kaugused süttivatest materjalidest, kuumakindlad plaadid jms).
– Niiskustõke ja hüdroisolatsioon on kohustuslikud, kui majas on dušš või kraanikauss.
Kui plaanid hiljem elamispinda või tulu teenida (nt Airbnb), siis mõtle juba alguses:
– Elektri- ja veesüsteemide ettevalmistusele
– Paremale soojapidavusele ja viimistlusele
– Vastavusele ehitusseadustikule (võib vaja minna kasutusluba)
20 m² maja võib olla:
– Mõnus aiamaja, suvine elamine või saunakompleks
– Täiesti aastaringselt elatav, kui see korralikult isoleerida ja sisustada
– Väga funktsionaalne, kui planeerida nutikalt
Liituge meiega ja ehitage unistuste kodu
Võtke meiega ühendust, et alustada koostööd ja luua oma unistuste kodu professionaalsete ehitusteenustega.